Nessa taltsutab vanaema

Seekord kadus peremees mu maailmast terveks nädalaks ja asemele tuli vanaema.

Kohe esimesel hommikul sain ma vanaema taltsutamisega hakkama. Kui ma oma nina vaiskelt ta voodiservale panin ja saba liputasin , ärkas t akohe üles ja lippas minuga õue!! Õnneks oli tal väga huvitav arusaam koera elust!! Nimelt arvas ta et kui ma talle otsa vaatan, tahan ma õue või süüa! Seega vaatasin ma talle tihedalt otsa :) Lõpuks purustas perenaine mu imedemaa, sest tegi vanaemale jätkuvalt selgeks, et ma tahan ehk hoopis sügamist ja suhtlemist ning et kommid ja muud palakesed ei olegi minu toit. Nu tõesti see kõhulahtisus mis uue eluga järsku kaasnes ei olnud ka ju tore, aga vanaema taltsutamine meeldis mulle sellegipoolest :)

Lapsepõlvemaal: karjaga Saku terviserajal

Kata, Milli, Reti, Rubi ja Nessa üheskoos Carolinelt vorstikesi noolimas! Maailma sõbralikum kari, kes "ründas" väikest tüdrukut pehme saba liputamise ja pikalt väljasirutatud koonudega. Carolinele see mäng meeldis, ta jooksis eest ära ja meelitas karja endaga kaasa, kahjuks said vorstid lõpuks otsa!

Puhkus

Lõpuks sain ma taas käpab Haapsalu tänavatele tõsta. Kõndisin tänavatel ja näitasin oma paremat poolt. Lõpuks maandusin kohviku laua alla. Ma olin vaikne kui hiireke ja istusin vagusi, kuni pererahvas lõunatas. Kohvikupidajaga oli eelnevalt kokkulepitud, et üks sõbralik ja hästi kasvatatud lambrador tuleb sisse. TA jäi minuga rahule.


Pärast viis meie teekond looduse rüppe, me nautisime rohelust ja värskust. Billy, Jonny ja kes ta veel oli, tulid mind kohe tervitama. NAd on minust kaks korda suuremad ja kipuvad kolmekesi kambakat tegema. MA olen kaval. Seekord ma supsasin auto pakiruumi ja sealt nad mind kätte ei saanud!

Ööseks läksime hotelli ja mina ka ,mina ka. Hotellipidajad mäletasid mind ja ma sain pererahvaga toas magada. Ainult hommikul häiris mind inimeste liikumine kuskil koridoris ja ma haugatasin paar korda. Ups, pererhvas oli päris üllatunud ja küsis, kas ma hakkan nüüd valvekoeraks? Ei hakka, mõtlesin mina, aga koer olen ikkagi :)

Linnas on palju soojem ja Jonnyde kari ei tule kimbutama. Aga Läänemaa rajad ja mereseiklused on ikka mul meeles. Peremees viis mind pikale rännakule ja homme kutsus mu kasvataja Evelyn mind treeningule! Uh, seda ma ootan, saan käsitöö-hõngulise kasuka päris koera-kasuka vastu vahetada ja kohtun oma päris pesakonna semudega! Juheei, siit ma tulen! Eriti hea ja sõbralik labrador.

Minu lemmikud

Väike perenaine teab mis mulle meeldib.... värske ja mahlane, tervislik ja hea toit!!!

Teraapiakoer Nessa

Minu väike perenaine lõpetas esimese kooliveerandi esimeses klassis. See oli uus ja huvitav aeg. Viimane nädal oli talle kuidagi eriti stressirohke. Ja siin tulin appi mina, super inimeste rahustaja ja abistaja! Väike perenaine tuli koolist, viskas riided nurka ja me pikutasime otse esikupõrandal, vaikselt ja pikalt. MA lõin nurru ja rääkisin oma "haigutavas"keeles, see tegi talle rõõmu ja ta harutas mu karvu, sasis ja paitas. Lõpuks oli tal hea ja mõnus olla, ma sain ohtralt paisid ja päev võis edasi kulgeda!!!

Ma aitan teda ka teistel päevadel, kui ta mu karvu puhastab näiteks. Mul on nimelt uus hobi: tekstiilikunst. Pintsli asemel kasutan saba ja siis saab väike perenaine mind kasida. See meeldib talle. TA tahab ka minuga õues käia ja minuga mängida. Me oleme hea naiskond mürakarusid! Ma teen ta tuju heaks sest koos minuga ta tunneb end tähtsalt ja hästi. Suured inimesed kipuvad teda käsutama, aga mina olen alati valmis teda kuulama ja vigureid kaasa tegema :)

Mina ja minu inimesed

Ma olen suur ja kaunis , ma olen imeline ja üldsegi, ütleb pererahvas, et olen kuninglik koer. Mulle see meeldib. Hiljuti võttis peremees mind väljasõidule kaasa. Me olime maailma-lõhnade-kuningriigis! Seal oli kitsas laudtee ja kui ma tee pealt kõrvale astusin, vajusid mu käpad kohe sügavalt sisse. Pehme sambla sisse. Üritasin laudtee peal püsida. Aga siis märkasin enda ees virvendamas ja sillerdamas vett! See oli soojärv. Inimesed võdistasid õlgu ja toppisid sõrmed kinda sisse, aga mina luglesin tumedal veepinnal, puristasin ja sumasin. Veest välja saamisega oli tükk tegu, sest õiget kallast sellel augul ei olnud. Peremees seisis abistavalt juures ja me tegime targa näo pähe, loodan, et keegi ei märganud, seda ebakindlust, kui ma veest välja koperdasin. Kohe kui tundisn laudteed oma käppade all, tõmbasin rinna kumeraks ja ajasin koonu tähtsalt püsti.

Soo-kogemus oli põnev. Kui linna jõudisn magasin paar päeva ja pererahvas sai rahulikult koolinädalat pidada. Nad hellitavad mind viimasel ajal ja annavad mu peanupule ülesandeid. Perenaine peidab igasuguseid maitsvaid ja lõhnavaid palakesi kongi sisse. Inimesed on muutunud osavamaks, nüüd pistavad nad palad nii kindlalt kongi sisse peitu, et ma pean pool päeva ta kallal nuputama.

Aga ühel päeval tuli taevas maa peale. Nimelt sain ma vorstiviiluga vastu pead :) Oh seda rõõmuhetke, keegi ei jõudnud märgata , ma ise selahulgas, kuidas see vorstiviil mu suhu kadus. Laua juures on kasulik pikutada, eriti kui inimesed sind vorstiga pilluvad ... mmmm

Hilisõhtused jalutuskäigud on muutunud pikemaks. Peremees ootab kuni tervisejooksjad koju lähevad ja siis laseb mu metsa lahti.... küll ma siis tuiskan.... mul on helkur-rihm küljes ja peremees kannab taskulampi, siis me trehvame jälle kokku. Tegelikult ma hoolitsen peremehe eest ise, vaatan et ta rajalt kaduma ei läheks. Kui ta teeristil vales suunas läheb, siis silkan talle kohe järele. Kindluse mõttes. Inimesi peab hoidma, eriti kui nad õhtul lärmakalt om a päevasündmustest kolmekesi läbisegi räägivad. Siis nad lähevad nii emotsionaalseks. Minu töö on neid rahustada. Istun vaikselt lärmaja juures ja toetan küljega ta najale. Mu inimesed juba teavad, et see on märguanne. Lärmaja hakkab mu kasukat sõrmitsema ja varsti unustab ta muremõtted. Ma oskan seda. Põrandalapp häirib mind ja see kui perenaine köögist tahatuppa infot edastab. Sel juhul kunagi ei saagi täpselt aru, kas ta räägib minu või seinaga. Tegelikult kommunikeerus tagumise toaga ja edastas teistele inimestele sõnumit.

Elamused

Eile olin "välitöödel". Esiteks viisin Väikese perenaise kooli, siis jalutasin kesklinnas ja lugesin kohalikke lehti. Pärast autos magamist ja perenaisega pirukate mugimist, sain Väikese perenaise tagasi. Hüppasime ja hullasime. Hea et ta sealt ikka välja sai.

Hiljem sõitsime mürisevate elukate juurde. Seal tuli üks pisut tuttava moega aga suures oranzis rüüs kummihaisuline mees ja kallistas väikest perenaist. Ma seisin otse ta kõrval ja tegin väikse rünnaku, et ei arvaks siin midagi...tema tuleb ka kukub kallistama. Järgmisel hetkel kuulsin oranzi koletise seest peremehe häält. Täielik segadus. See koletis oli peremehe juba alla neelanud. Perenaine kiitis oranzi elukat, sest ta aitavad peremeest jääkülmas vees ellu jääda. Võb olla, aga hais oli väga vale.

Õhtul avastasin et olen juba keskeesti poole teel. Väike perenaine viidi vanaema juurde. MA ei ole seal veel käinud ja KÕIK oli mulle uus. Maja ümbrus, korteri lõhnad. Lõpuks hakkas see koht mulle meeldima, sest pliidi juures oli kast puudega - näri mida tahad ! ja pliidi küljes rippus magusate kuivikute kott.... ma ei võtnud sealt ühtegi kuivikut...ma vaatasin seda kotti hellalt ja vaikselt....loomulikult ei pidanud vanaema mu pilgule vastu ja ma olin sunnitud mõned kuivikud põske pistma :)

Aeg ajalt avanes vanaema uks ja sisse tulid erinevad inimesed, suured ja väikesed. Üks lõhnas metsa ja mootorite järele, seda ma ka ehmatasin pisut, igaks juhuks, et teaks .... pärast ma häbenesin teda ja hoidsin eemale, perenaise jala juures oli kuidagi parem istuda.

Ööseks sain oma koju tagasi. Tavalise lõhnaga peremees ootas mind suure söögikausiga! Päeva parim hetk!!

Hea ja sõbralik labrador

Nüüd on perel jälle palju tegemist. Väike perenaine mangub , et ma saaksin koos perega kuskile messile minna. Aga peremees ei luba, ütleb et see on koera piinamine. Selle peale , hakkas väike perenaine omale ürpi meisterdama, lõpuksnägime sarnased välja: tal oli kaks suurt kõrva, tugev saba ja must kuub. Nu täpselt nagumina. Kui keegi seda ei usus, siis lugegu silti tema kuuel: "Hea ja sõbralik labrador". Nüüd teab perenaine ka , mida tähendab "peast koer" :) või vähemalt aimab

Nessa - inspektor ja näituse kuraator

Sügis on käes.

Pererahvas on kuskile kadunud. Enamasti olen ise maja peremees. Teen mis tahan. Kui pererahvas on läinud, inspekteerin ma tube, lesin väikse perenaise voodis, see on roosa ja pehme, ta ise lubas, ausalt. Perenaine ohkab ainult ja vahetab õhtuti linad ära. Aga suurt jama sellest ei tule. Pärast mõnusat lesimist, otsin midagi hamba alla. Pererahval on imelik maitse - proovisin. Üks magusalt lõhnav asi oli peaaegu virsiku maitseline, ainult ajas keele vahule. Inimesed nimetavad seda seebiks ... Kingade juures leidsin mõnusalt lõhnava musta asjakese, seda oli hea tükeldada. Inimesed kutsuvad seda saapaviksiks... Aga teine kord leidsin laua alt terve sokolaadi tahvli. Arva ära, kuidas ma teadsin, et see on mulle? PAberil oli koera pilt. Mingi Kruuda olevat uue sokolaadi teinud. Väike perenaine enam ei pahanda minuga ka. MA lihtsalt ei viitsi ta nukkudel juukseid eemaldada, kole tüütu tegevus. Rohkem pinget pakub teritajate hakseldamine. Perenaine ütleb, et ma otsin teravaid elamusi. Eh, see linnaelu on väsitav.

Kui lõpuks õue pääsen, olen õnnega koos. Õueminekuid peab ise korraldama. Pererahvas tantsib hommikuti väikese perenaise ümber. Ta ei ärka enam ise , vaid teda peab ninaga toksama ja siis kiirustab ta suurte kottidega kuskile, kuhu ta mõnikord ei taha minna. Sellistel hetkedel võib juhtuda et inimesed ei märkagi mind. MA siis litsun end ukse najale lapikuks ja ootan kannatlikult. Meil on valge uks ja nad peaksid mind märkama.

Aga üks kord mattus meie kodu lõhnavate ja käärivate ja jahuste ja liimiste ja värivste paberilipakate alla. Perenaine ei läinudki sel ajal magama. MA valvasin teda päris hommikuni. Proovisin järgmisel päeval neid paberi-tuuste ka hambaga, polnudki viga aga maitsetud kuidagi. Öösel oli aga põnev. Me sõistime isegi kuskile kaugele. Perenaine tassis pilte ja pappe ja midagi veel. Mina jooksin pimedates koridorides ja võistlesin selle teise koeraga,kes kontori klaasustel mulle otsa vaatas. MA tahtsin temaga mängida, aga ta ei läinud eest ära ja ma põrkasin vastu klaasi. Siis kadus perenaine ära. MA nägin teda oma silmadega klaasi taga?, ta kutsus mind aga ma ei pääsenud tema juurde. Väga segane olukord. Piinlik ka koguni. Sest lõpuks sain ma aru et ta seisis mul selja taga ja ma vaatasin hoopis tema peegeldust.

See pime pikkade koridoridega maja oli põnev ja lõhnas uut moodi. Pärast sõistime jälle autoga ja ma pidin iga kord ise autost sisse ja välja tulema ja perenaise kõrval käima (ise oskan ma väg ahästi kõrval käia!), sest tema ainult tassis mingeid pappe ja pabereid. Õues oli täiesti vaikne ja inimtühi. Kuskil sõitsid autod aga meie tänaval oli vaikus. Kella nelja paiku öösel tuli mulle pähe pissile minna. Õnneks sebis perenaine auto ja kodu vahet ning ma sain kõik mis tahtsin.

Hommiku poole tekkisid meie kodu põrandatele valged suured stendid. Siledad ja mõnusad. MA tõin endale õuna (tead, seal korvis köögis on, noh peab mudugi valima, aga mõni ikka kõlbab kah) ja seadsin end sisse valgele alusele... mmm

Kui perenaine magama läks hakkas peremees end üles ajama ja siis ,oh üllatust, otsustas et mind peab õue viima. MA ju alles jäin magama ja mu silmad olid väga väikesed. Tegin paar sammu ja pikutasin iga kord kui ta viivitas. KAua ta minuga ei jalutanud, vist sai aru, et ma ju öösel töötasin - tegin koos perenaisega laste maalinäitust, olin lausa näituse kuraator. Vaatasin ühtlasi kõik korralikult üle ja andsin oma nõusoleku!

Kuuma päeva mugavused

Eriti kuumal päeval saan ma lõdvestuda liivakasti niiskel liival. Varikatus ja veeprotseduurid teevad olemise nauditavaks.

Meenutusi suvepäevast

5 augustil koos pererahva ja kasvatajaga nautisin ma suvist päeva. Kõik mu kallid inimese dolid kohal ja tunneoli ülimalt rahulik. See on paradiiis.

Mõttes

Pühkisin linnatolmu käppadelt

Teretulemast meri ja tuul!

Ma olen tagasi. Naabrielukad jätsid palju uudiseid, kõik nurgatagused on lugemist väärt. Peremees haaraskohe muruniitjast kinni, läheb lahti.... Õnneks on autoluuk avatud ja ma saan end sinna sisse seada. Ootame kuniks muru saab pügatud.

Iseseisvumine

Nessa ja väike perenaine hommikusel jalutuskäigul.

Esialgu tegime vaid väikese ringi ümber maja. MA ei pea väikest perenaist sikutama, me kõnnime ilusti kõrvuti ja nuusutame õhku, loeme uudiseid ja teeme oma asja. Väike perenaine paneb mind "pärast seda" tee peale istuma ja läheb kilekotiga "seda" korjama. MA ootan ta ära ja me viime kilekoti prügikasti. Tee peal tuli lahtine ja karvane hulkuri moodi sõber vastu. Perenaine "lõi aga jalga vastu maad" ja hulkur lippas minema. Me jätkasime teekonda ümber maja kuni meie teele sattus teine väike pereaine hoopis tillukesema koeraga. NAd tardusid puu all ja ei osanud meist möödaminna. Meiegi mõtlesime, et kas laseme neid mööda või astumejulgelt edasi. Keerasime hoopis otsa ringi ja lippasime kodu poole.

SAime hakkama!

Haapsalu promenaadil

Hommik oli päikseline ja Nessa viis väikese perenaise promenaadile lasteüritusele. Vaatasime etendust "Linnahiir ja põldhiir" (meie jaoks väga temaatiline pala). Hetkega muutus idüll vihmamölluks. Lapsed ja vanemad pugesid kuursaali räästa alla. Nessagi astus vapralt perenaisega sinna poole. Lapsed olid armasd ja vanemad tõredad. Nessa istus sirge seljaga selle rahvamassi hulgas ja ootas kannatlikult etenduse lõpuni.

Koer lasteüritusel oli vaatamisväärsus, ratastoolis lapsukesed tulid teda uudistamas. Väiksemad lapsukesed tegid pai. Nessa on sellistel puhkudel päris teraapiakoera moodi. Kas on õige koos Nessaga kõikjal käia? Meie kari arvab, et on. Meie kaaskodanikud ei olemeiega alati samal meelel. Siis me saame märkusi. Me ei kuritarvita inimeste usaldusega. Me püüame elada oma karja tavapärast elu. Alles pärast üritust, hiljem, märkasime bensiini jaama aknal SLÕhtulehe reklaami, kus oli suurelt kirjas, et koer pures last ja selleks purejaks oli labrador!!!!!. Ostsime sellise põrutava uudise peale isegi nimetatud ajalehe, lugesime artikli läbi ja saime teada, et purejaks oli naabrikoer Grisa, kellel pole midagi ühist labradoriga. Hoopis lapsukese kodus elavat labrador ..... Ajakirjanikud ei viitsinud oma enese artiklit lugeda! enne kui reklaamteksti toksima kukkusid.

Seega oleme endiselt seda meelt, et meie labrador Nessa on teraapiakoera kalduvustega seltskondlik sõber ja mida rohkem me teda erinevate keskkondadega tutvustame,s eda rahulikumaks ja enesekindlamaks ta muutub.

Mis puutub lasteüritusse, siis seal me olime viimased külastajad. Kuna lastele maaliti näopilte ja Nessa väikeperenaine pidi ise enda eest seisma kulus meil paar tundi ennekuikoju saime. Loomulikult lükkasid lapsevanemad tüdruku järjekorrast välja ja ta alustas igakord uuesti (täiesti tavaline nähtus meie ühiskonnas, seda juhtub meie väikse perenaisega,kes on juba 7 a polikliiniku registratuuris, poes, postkontoris.... kus iganes, kui tal ema või isa parajasti kõrval ei ole, kui me ootame last eemal ja jälgime täiskasvanute maailma ülbust). Nii siis ootas Nessa oma perenaist kannatlikult kuursaali verandal, hüppas aeg ajalt esikäppadega piirdele ja nuusutas vihma pladinat, kallistas väikest perenaist ja nosis õuna. Pikk lasteüritus promenaadil sai läbija lõhnadest tulvil mets ootas ees!!!

Hiirejaht

Nessa on tagasi linnamõnude juures. Väsinud ja unine. Käis hommikul köögis söömas, magas, lippas korraks õue ja jälle magas. Ainult sabaots teeb aeg ajalt põnts-põnts..... Suur puhkuse väsimus on keres.

Suvemajas olid seekord jahipäevad. Väikesed hallid mustanöpsiga ülbikud vallutasid toa ja ärplesid otse meie nina all. Nessa oli hea jahikoer aga hiirejaht muutus kurnavaks, need väikesed nösuninad olid välkkiired, nad sebisid põrandalaudade all edais tagasi ja Nessa sai vaid nina vastu põrandat jälge ajada. Mõnikord luuras ta pikalt hiireaugu juures, tardudes kolmel jalal, vaid kõrvad liikusid hääletult. Siis ajas ta mõnda eriti julget hiirepoisssi mööda tuba taga ja lõpuks tardus järgmise ava juures, et hallikest oodata. Nessa oli kannatlik ja uni ei tulnud tal enne kui hommikupoole keskööd. Järgmisel päeval oli koer väsinud ja unine. Otsis igal võimlausel kohta kuhu külili keerata. Ainult pererahvas ei lubanud seda, kari ei püsinud koos. Väike perenaine silkas naabrite juurde, lehmad ammusid karjamaal ja neidki tuli kontrollida. Kui mets ja karjamaa, lehmad ja pullid Nessa üle võimust võtsid, kuulis ta peremehe vilet hüüdmas. Hops ja tagasi, keel vestil ja lõõtsutades jõudis ta hoovi peale ja inspekteeris olukorda.

Inimesed pidasid piknikut ja küpsetasid palakesi tulepaistel. Külalised imeltesid Nessa-koera, kes madala laukese ja lihavarraste vahel patseeris ja paisid kogus. Kui peremees ei näinud, poetas mõni rumaluke saiatükke ja Nessa tuli inimestele vastu, ei tahtnud kedagi solvata, kui palake ei maitsenud , viis paku taha peitu.

(vahepala reaalelust: perenaise käsi lendab klaviatuurilt, sest üks suur nina togib kätt. Lõpuks kui kasukas sügatud, seab staar end tooli alla mugavalt sisse. Perenaine klõbistab klahve edasi)

Marjaaeg

Marjaaeg on käes. Mulle maitsevad nii vaarikad, sõstrad kui ka karusmarjad. Väike perenaine korjab neidmulle aga ma oskan ka ise marju noppida. Vaaraikate puhul võtan oksa suhu, teen paar osavat liigutust keelega ja marjad ongi suus. Tikritega on raskem, neid peab ettevaatlikult noolima. Aga ma saan suurepäraselt hakkama. Mõnikord luusin omaette marjapõõsaste vahel ja maiustan, teinekord toob perenaine mulle marjad taldrikul. Mmmm...massu.

Õhtuti koguneme lõkke äärde ja nuusutame liha lõhna. Ootan millal väikesel inimesel toidupalad "juhuslikult" maha kukuvad ja aitan tal neid korjata. Meil on temaga ideaalne teineteise mõstmine, nu lausa "ühest silma pilgust või poole sõna pealt".

Suguvõsa ja kokkutulek inimeste moodi

Ma olin kummalisel koosviibimisel. Mu inimesed käisid oma suguvõsa kokkutulekul. See tähendas, et palju uatosid sõitis pikas kolonnis. Aeg ajalt me peatusime ja vaatasime ausambaid, koole, maju, mälestusmärke. Pika reisi meeldivaim osa oli peatus järve ääres ja õhtune piknik. Siis võttis mu väike inimene mind endaga kaasa ja me väsitasime teineteist, et jaksaks jälle autoga edasi sõita. Järve ääres olin ma perenaisega solidaarne. Kuna vesi oli külm ei tohtinud laps ujuda ning kuna järve ääres oli koerte keelumärk, siis ei läinud mina ka vette. Me mõlemad VÄGA tahtsime ujuda. Aga meil on head iseloomud ja me (ausalt) ei käinud vees. Õhtusel piknikul paistsin ma silma veelgi parema iseloomuga. MA lesisin pererahva pikniku lina ääres ja ei tundnud mingit huvi toidu vastu. MA olin suurepärane kaaslane ja meeldiv seltskonna lõvi. MA lubasin lastel end silitada. Väiksed TArtu inimesed tegid mulle pai ja kordasid: "See ei ole Bosse, see ei ole Bosse". Nende ema olis seda öelndu ja nad üritasid sellesse uskuda.

Lisaks inimestele oli kokkutulekul veel kolm neljajalgset tegelast, sellist väiksest karvast ja klähvivat. Ühe kohta ütles suur inimene, et olevat väga kuri. Mind ta maha ei murdnud, kuigi proovisin ta teele mitu korda sattuda. Lootsin et saab mängida ja krahmasin teda turjast aga ta ei tundunud ei kurja ega mängu-koera moodi. Pigem huvitas teda pererahva selja tagune.

Toimekas päev

Tere.
Täna oli perenaisel tööpäev. Õigemini see kujunes nii. Mina ja väike perenaine olime tal kaasas ja pidime operatiivselt oma aega sisustama. Meil ei olnud igav. Vihma kallas ja me lippasime aeg ajalt koolimaja katuse alt autosse ja siis parki. Mõne aja me püsisime autos ja siis kippusime jälle vihma kätte. Plirts ja plärts. Väike perenaine võlus kalakesed välja ja me otsustasime rändnäitlejateks hakata. Koolimaja aknal uudistasid suvelaagri lapsed, nad olid suured koolilapsed. Algul me näitaisme neile lihtsaid trikke, siis tegime keerulisemaid ja siis veel natuke mürasime ja katsusime kes on tugevam. Sikutaisme jalutusrihma. MIna olin tugevam. MA tean trikki: tuleb nelja käpaga õhku hüpata ja siis järsul tõmmata! Väike perenaine lendab raudselt käpul. Juhei, siis ta kilkab ja kukub mind taga ajama. Väga hea mäng. Meile meeldib.

Kui perenaine autosse tuli sai ta kohe aru, et tegime pättust. Meid reetsid pisiasjsad. Nimelt, kalakeste kott oli vahepeal tühjaks saanud.... ja meie riided ning kasukas olid läbiligunenud vihma all.

Lõpuks sõistime koju ja magasime mõnusalt. Kui peremees koju jõudis keksisin ta ümber ja norisin midagi head. Inimesed ei suuda vastu seista mu looritatud pilgule ja saba põntsutamisele. Üks istub siis põrandale ja kukub mörama, teine hakkab jooksma ja leluga mängima, kolmas poeb kaissu ja krõbistab kõrva tagant. Piisab et teen haledat piuksu ja nad on mu jalge ees :) mõnikord... nu ikka.

Salajutt.

Tere sõbrad

Meie siin suvitame. Ilm oli päikeseline ja soe. Me lippasime perenaisega metsas ja sulistasime jões. Jõgi oli värskendav ja mõnus. Mul tuli kohe suur kiirus peale ja perenaine ei saanud kuidagi aru, et ma olen ju koer ja mul on koerused alati varuks. Tema aga hoidis hinge kinni kui ma järsakust alla sööstsin ja tõketest üle hüppasin... Ma tundsin , et lendan! See oli vabastav ja hea tunne. Lõpuks pöherdasin pisut jõeliivas, sain oma lõhna tagasi ja kappasin auto poole. Õnneks peremees sai kohe aru, et mul on koerused ju omast käpast võttaa :)

HArjutusi KONGiga

Ma tean paar head nippi, kuidas KONGist palakesed kätte saada. Esiteks tuleks seda loopida, sest kokkupõrkel põrandaga pudenevad palakesed välja. Leotatud kuivtoit pudeneb kehvemini välja, siis pean rohkem vaeva nägema, et see välja meelitada. Kui perenaine hapukoorega KONGi avad kinni mätsib, saab need "punnid" loopimisega kergelt eemaldada, sest põrgates vastu põrandat purskub hapukoor välja. Seejärel käin põranda kergelt keelega üle ja loobin KONGi edasi. Kõige raskem on kuivatatud kala KONGist välja närida, siis läheb rohkem aega.

Arsti juures

Nessa mõtisklused: "Täna pani väike perenaine oma kõrvad sooja rätiku sisse peitu ja me läksime vaktsineerima. Seekord oli minu vaktsineerimise päev. Me sõitsime kaua kuumas autos, siis ma kõndisin väikese tüdrukuga aiaga ääristatud teel ning lõpuks me astusime imeliku lõhnaga tuppa. MA mäletan seda lõhna, see tähendab ohtu. Mulle ei meeldi seal käia. Istusime väikse perenaisega omaette ja nosisime krõbinaid. Lõpuks tuli võõras. TA rääkis mesimagusa häälega ja tegi pai. Kuid ma ei usaldanud teda. Ta katsus mind kõrvadest ja kuulas mu südame tukseid, uuris kappasid ja siis võttis ta need teravad orgid kätte, mis mind sutsasid. Ma ei teinud piuksugi. Vaatasin kangestunult suurte silmadega võõrast ja keerasin koonu ära. Väike perenaine lohutas mind krõbinatega".

Nessa oli täna erakordselt tubli. TA käis seitsmeaastase tüdruku saatel arsti juures ja tegi silmad ette kõikidele patsientidele, kes suurte meeste ja naiste rihmaotsas rabistasid. Sest kui ma arstiga vestluse lõpetasin, avastasin et ooteruum on koeri täis ja Nessa koos oma väikese saatjaga on soliidselt omaette kogu selle koerad-inimesed mäsus. Hoidsid kokku ja ootasid mind rahulikult!

Nii super käitumise ja arsti-hirmude talumist otsustasime end premeerida. Lisaks närimis-maiustustele suundusime randa ja sulistasime hirmsad süsti-mõtted karvadest.

Olen tagasi linnas. Sile põrand mu külje all ja magus uni .... mmm linnamõnud. Peremees rõõmustab kraanist voolava vee üle :) Mina magan end esiteks välja ja siis vaatame, mis siin linnas teha on. Peaks koera-perele külla minema ja Tootsile helistama, saab koertega muljeid vahetada.

Mul oli pikk puhkus looduse rüppes. Lõpetuseks võõrustasin peremehe sõpru. Need olid vahvad tegelased, suured ja tähtsad, naised ja mehed aga mängisid nagu lapsed. Nimelt nad mängisid minuga. Loomulikult lubasin end imetleda. Ma olin just nii hea, rahulik ja supre nagu raamatud labradoridest kirjutavad. Ning kogu seltskond nautis minuga koosveedetud õhtut. Ma istusin korda mööda külaliste jala peale ja nõjatusin nende najale. NAd rõõmustasid et ma olevat neid omaks võtnud. Ainult peremees purustas nende illusioonid, ütles et nad peaksid endale seda hoopis sisendama, sest tegelikult olen mina ju ikkagi looduse kroon ja nemad - külalised- minu alluvad. Ei tea kust peremees seda tarkust võtab, ma ju lihtsalt olin sõbralik ja ei ajanud neid hoovi pealt minema. NAd sobisid mulle puuoksi loopima ja eriti vahvad olid need kes jaksasid mind taga ajada.

Peremees jäi ka rahule, ta ütles et on väga uhke minu üle.

Õhtul olin esimesena telgis ja võtsin mõnusa pehme koha endale, sättsin peremehe vesti pea alla ja sain veel perenaise magamiskoti endale. Peremees ise mahtus ka lõpuks serva peale. Kes ees, see mees :)