Minu väike perenaine lõpetas esimese kooliveerandi esimeses klassis. See oli uus ja huvitav aeg. Viimane nädal oli talle kuidagi eriti stressirohke. Ja siin tulin appi mina, super inimeste rahustaja ja abistaja! Väike perenaine tuli koolist, viskas riided nurka ja me pikutasime otse esikupõrandal, vaikselt ja pikalt. MA lõin nurru ja rääkisin oma "haigutavas"keeles, see tegi talle rõõmu ja ta harutas mu karvu, sasis ja paitas. Lõpuks oli tal hea ja mõnus olla, ma sain ohtralt paisid ja päev võis edasi kulgeda!!!
Ma aitan teda ka teistel päevadel, kui ta mu karvu puhastab näiteks. Mul on nimelt uus hobi: tekstiilikunst. Pintsli asemel kasutan saba ja siis saab väike perenaine mind kasida. See meeldib talle. TA tahab ka minuga õues käia ja minuga mängida. Me oleme hea naiskond mürakarusid! Ma teen ta tuju heaks sest koos minuga ta tunneb end tähtsalt ja hästi. Suured inimesed kipuvad teda käsutama, aga mina olen alati valmis teda kuulama ja vigureid kaasa tegema :)
