Hommik oli päikseline ja Nessa viis väikese perenaise promenaadile lasteüritusele. Vaatasime etendust "Linnahiir ja põldhiir" (meie jaoks väga temaatiline pala). Hetkega muutus idüll vihmamölluks. Lapsed ja vanemad pugesid kuursaali räästa alla. Nessagi astus vapralt perenaisega sinna poole. Lapsed olid armasd ja vanemad tõredad. Nessa istus sirge seljaga selle rahvamassi hulgas ja ootas kannatlikult etenduse lõpuni.
Koer lasteüritusel oli vaatamisväärsus, ratastoolis lapsukesed tulid teda uudistamas. Väiksemad lapsukesed tegid pai. Nessa on sellistel puhkudel päris teraapiakoera moodi. Kas on õige koos Nessaga kõikjal käia? Meie kari arvab, et on. Meie kaaskodanikud ei olemeiega alati samal meelel. Siis me saame märkusi. Me ei kuritarvita inimeste usaldusega. Me püüame elada oma karja tavapärast elu. Alles pärast üritust, hiljem, märkasime bensiini jaama aknal SLÕhtulehe reklaami, kus oli suurelt kirjas, et koer pures last ja selleks purejaks oli labrador!!!!!. Ostsime sellise põrutava uudise peale isegi nimetatud ajalehe, lugesime artikli läbi ja saime teada, et purejaks oli naabrikoer Grisa, kellel pole midagi ühist labradoriga. Hoopis lapsukese kodus elavat labrador ..... Ajakirjanikud ei viitsinud oma enese artiklit lugeda! enne kui reklaamteksti toksima kukkusid.
Seega oleme endiselt seda meelt, et meie labrador Nessa on teraapiakoera kalduvustega seltskondlik sõber ja mida rohkem me teda erinevate keskkondadega tutvustame,s eda rahulikumaks ja enesekindlamaks ta muutub.
Mis puutub lasteüritusse, siis seal me olime viimased külastajad. Kuna lastele maaliti näopilte ja Nessa väikeperenaine pidi ise enda eest seisma kulus meil paar tundi ennekuikoju saime. Loomulikult lükkasid lapsevanemad tüdruku järjekorrast välja ja ta alustas igakord uuesti (täiesti tavaline nähtus meie ühiskonnas, seda juhtub meie väikse perenaisega,kes on juba 7 a polikliiniku registratuuris, poes, postkontoris.... kus iganes, kui tal ema või isa parajasti kõrval ei ole, kui me ootame last eemal ja jälgime täiskasvanute maailma ülbust). Nii siis ootas Nessa oma perenaist kannatlikult kuursaali verandal, hüppas aeg ajalt esikäppadega piirdele ja nuusutas vihma pladinat, kallistas väikest perenaist ja nosis õuna. Pikk lasteüritus promenaadil sai läbija lõhnadest tulvil mets ootas ees!!!
