Meie siin suvitame. Ilm oli päikeseline ja soe. Me lippasime perenaisega metsas ja sulistasime jões. Jõgi oli värskendav ja mõnus. Mul tuli kohe suur kiirus peale ja perenaine ei saanud kuidagi aru, et ma olen ju koer ja mul on koerused alati varuks. Tema aga hoidis hinge kinni kui ma järsakust alla sööstsin ja tõketest üle hüppasin... Ma tundsin , et lendan! See oli vabastav ja hea tunne. Lõpuks pöherdasin pisut jõeliivas, sain oma lõhna tagasi ja kappasin auto poole. Õnneks peremees sai kohe aru, et mul on koerused ju omast käpast võttaa :)
