Nessa on tagasi linnamõnude juures. Väsinud ja unine. Käis hommikul köögis söömas, magas, lippas korraks õue ja jälle magas. Ainult sabaots teeb aeg ajalt põnts-põnts..... Suur puhkuse väsimus on keres.
Suvemajas olid seekord jahipäevad. Väikesed hallid mustanöpsiga ülbikud vallutasid toa ja ärplesid otse meie nina all. Nessa oli hea jahikoer aga hiirejaht muutus kurnavaks, need väikesed nösuninad olid välkkiired, nad sebisid põrandalaudade all edais tagasi ja Nessa sai vaid nina vastu põrandat jälge ajada. Mõnikord luuras ta pikalt hiireaugu juures, tardudes kolmel jalal, vaid kõrvad liikusid hääletult. Siis ajas ta mõnda eriti julget hiirepoisssi mööda tuba taga ja lõpuks tardus järgmise ava juures, et hallikest oodata. Nessa oli kannatlik ja uni ei tulnud tal enne kui hommikupoole keskööd. Järgmisel päeval oli koer väsinud ja unine. Otsis igal võimlausel kohta kuhu külili keerata. Ainult pererahvas ei lubanud seda, kari ei püsinud koos. Väike perenaine silkas naabrite juurde, lehmad ammusid karjamaal ja neidki tuli kontrollida. Kui mets ja karjamaa, lehmad ja pullid Nessa üle võimust võtsid, kuulis ta peremehe vilet hüüdmas. Hops ja tagasi, keel vestil ja lõõtsutades jõudis ta hoovi peale ja inspekteeris olukorda.
Inimesed pidasid piknikut ja küpsetasid palakesi tulepaistel. Külalised imeltesid Nessa-koera, kes madala laukese ja lihavarraste vahel patseeris ja paisid kogus. Kui peremees ei näinud, poetas mõni rumaluke saiatükke ja Nessa tuli inimestele vastu, ei tahtnud kedagi solvata, kui palake ei maitsenud , viis paku taha peitu.
(vahepala reaalelust: perenaise käsi lendab klaviatuurilt, sest üks suur nina togib kätt. Lõpuks kui kasukas sügatud, seab staar end tooli alla mugavalt sisse. Perenaine klõbistab klahve edasi)
