Nessa mõtisklused: "Täna pani väike perenaine oma kõrvad sooja rätiku sisse peitu ja me läksime vaktsineerima. Seekord oli minu vaktsineerimise päev. Me sõitsime kaua kuumas autos, siis ma kõndisin väikese tüdrukuga aiaga ääristatud teel ning lõpuks me astusime imeliku lõhnaga tuppa. MA mäletan seda lõhna, see tähendab ohtu. Mulle ei meeldi seal käia. Istusime väikse perenaisega omaette ja nosisime krõbinaid. Lõpuks tuli võõras. TA rääkis mesimagusa häälega ja tegi pai. Kuid ma ei usaldanud teda. Ta katsus mind kõrvadest ja kuulas mu südame tukseid, uuris kappasid ja siis võttis ta need teravad orgid kätte, mis mind sutsasid. Ma ei teinud piuksugi. Vaatasin kangestunult suurte silmadega võõrast ja keerasin koonu ära. Väike perenaine lohutas mind krõbinatega".
Nessa oli täna erakordselt tubli. TA käis seitsmeaastase tüdruku saatel arsti juures ja tegi silmad ette kõikidele patsientidele, kes suurte meeste ja naiste rihmaotsas rabistasid. Sest kui ma arstiga vestluse lõpetasin, avastasin et ooteruum on koeri täis ja Nessa koos oma väikese saatjaga on soliidselt omaette kogu selle koerad-inimesed mäsus. Hoidsid kokku ja ootasid mind rahulikult!
Nii super käitumise ja arsti-hirmude talumist otsustasime end premeerida. Lisaks närimis-maiustustele suundusime randa ja sulistasime hirmsad süsti-mõtted karvadest.