Minu koju tuli esimest korda koer - Kelli

Nii see on.
Kuigi pildi peale oli teda raske saada. Peremees ütles et minu rahuliku kuju kõrvale jääb ainult karvane udukogu... kiire sell.
Uks avanes ja sisse astus memm korviga. Korvi sees piiksus ja liigutas väike must kera. Täitsa koera lõhnaline. Ta sebis ringi nagu väike õmblusmasin. Ma viskasin pikali ja sain pererahvalt kõvasti kiita, eeskujuliku vastuvõtu eest. Kuna nad külvasid mind maiustustega üle, siis otsustasin seda põngerjat natuke hellitada. Pikutasin kõhuli põrandal ja lasin tal käppade vahel mängida. Jagasime krõbinaid ja üritasime kahekesi kongist jagu saada. Muidugi oli uus tulnukas kongist vaid pisut suurem ja talle piisas minu kuivikute purust, mille ma kongist välja meelitasin.

Peremees viis mind õue jalutama ja kui ma tagasi tulin, siis ei leidnud enam põngerjat. Jäi vaid pisut lõhna ja tite joogikauss. Loodame et ta tuleb mulle jälle külla. Jään ootama. Pererahvas väidab et titt kasvab suuremaks .... seda imet tahaks ma näha!

HEAD UUT AASTAT!!!

1 jaanuari esimestel minutitel kõndisime inimestega pimedas öös... lumehelbeid langes tasa tasa ja ma oskasin end helbekeste taha ära peita! Otsi otsi, kus ma olen?

See oli pikk öö.... rahvas kõndis öösel tänavatel, taevasse tekkisid valgus ja sähvatused, kõmaki ja kõmaki kostis igalt poolt. Lõpuks oli tänav suitsu täis ja inimesed ikka veel rõõmustasid. Nuuskisin muru peal uusi teateid, vaatasin ringi ja viskasin pikali... mu inimesed jäid pea 45 minutiks seda taeva-ilu nautima.

Nessa ja ilutulestik - päeva jooksul harjutasime üksikute paukudega, kell 11 kõndisime vapralt tänavatel ja ajasime oma asju. Keskkööl kõndis Nessa nagu vana kala ilutulestiku all ja uudistas inimesi, nuusutas, ajas koera-asju ja haigutas. Paugu-taluvus on täitsa ok!