Marjaaeg on käes. Mulle maitsevad nii vaarikad, sõstrad kui ka karusmarjad. Väike perenaine korjab neidmulle aga ma oskan ka ise marju noppida. Vaaraikate puhul võtan oksa suhu, teen paar osavat liigutust keelega ja marjad ongi suus. Tikritega on raskem, neid peab ettevaatlikult noolima. Aga ma saan suurepäraselt hakkama. Mõnikord luusin omaette marjapõõsaste vahel ja maiustan, teinekord toob perenaine mulle marjad taldrikul. Mmmm...massu.
Õhtuti koguneme lõkke äärde ja nuusutame liha lõhna. Ootan millal väikesel inimesel toidupalad "juhuslikult" maha kukuvad ja aitan tal neid korjata. Meil on temaga ideaalne teineteise mõstmine, nu lausa "ühest silma pilgust või poole sõna pealt".
