Eile olin "välitöödel". Esiteks viisin Väikese perenaise kooli, siis jalutasin kesklinnas ja lugesin kohalikke lehti. Pärast autos magamist ja perenaisega pirukate mugimist, sain Väikese perenaise tagasi. Hüppasime ja hullasime. Hea et ta sealt ikka välja sai.
Hiljem sõitsime mürisevate elukate juurde. Seal tuli üks pisut tuttava moega aga suures oranzis rüüs kummihaisuline mees ja kallistas väikest perenaist. Ma seisin otse ta kõrval ja tegin väikse rünnaku, et ei arvaks siin midagi...tema tuleb ka kukub kallistama. Järgmisel hetkel kuulsin oranzi koletise seest peremehe häält. Täielik segadus. See koletis oli peremehe juba alla neelanud. Perenaine kiitis oranzi elukat, sest ta aitavad peremeest jääkülmas vees ellu jääda. Võb olla, aga hais oli väga vale.
Õhtul avastasin et olen juba keskeesti poole teel. Väike perenaine viidi vanaema juurde. MA ei ole seal veel käinud ja KÕIK oli mulle uus. Maja ümbrus, korteri lõhnad. Lõpuks hakkas see koht mulle meeldima, sest pliidi juures oli kast puudega - näri mida tahad ! ja pliidi küljes rippus magusate kuivikute kott.... ma ei võtnud sealt ühtegi kuivikut...ma vaatasin seda kotti hellalt ja vaikselt....loomulikult ei pidanud vanaema mu pilgule vastu ja ma olin sunnitud mõned kuivikud põske pistma :)
Aeg ajalt avanes vanaema uks ja sisse tulid erinevad inimesed, suured ja väikesed. Üks lõhnas metsa ja mootorite järele, seda ma ka ehmatasin pisut, igaks juhuks, et teaks .... pärast ma häbenesin teda ja hoidsin eemale, perenaise jala juures oli kuidagi parem istuda.
Ööseks sain oma koju tagasi. Tavalise lõhnaga peremees ootas mind suure söögikausiga! Päeva parim hetk!!
