Tere hea sõber,
täna on naistepäev ja mina ka ju preili :) Peremees rõõmustas mind uue kaelarihmaga, ütles et käis mind "tuunimas". Nimelt käisime koos sellises poes, kus koer võib vabalt lettide vahel kõndida! Valisime kõige mõnsama kaelarihma: laseb nahal hingata, ei luba vihmaveel läbi imbuda ja on igati helkiv pimedasmetsas. Ma nägin et ta pistis korvi veel paar põnevat asja, kuid ta hoiab neid veel väärt asjade kastis. Vaatame mis me nendega tegema hakkame :)
Kuna ma olen nüüd päästekoera-kandidaat, siis käime metsas eriti põnevate trikkidega. Ma olen üpris mõistlik ja peremees ei pea mind puu külge siduma. Ütleb mulle lihtsalt "lama", ma viskan kõhuli ja siis ta vantsib kuskile kaugemale. Enamasti ma näen teda. Viimati viskas mu jahi-trenni palli kaugele metsa ja käskis ära tuua. Arvas et kui viskab väga kaugele, et siis ma kohe ei leia! Võt akäpast! Milleks mul siis nina on? Nende pallidega saan ma hästi hakkama. Peremees ei usu oma silmi ja viskab homme jälle palli kaugele metsa. Mis nende inimeste peas küll toimub?
Täna öösel olin lapsevalves. Õhtul vantsis väike perenaine oma padja ja tekiga esiku põrandale , keeras mu külje all kerra ja jäi magama. Alguses vaatasin teda hoolega, siis panin pea ta kõhu peale ja valvasin. Hilja õhtul kutsus peremees mind õue uitama. Hiilisin vaikselt lapse kaisust välja: alguses tõusin istuli, ootasin pisut ja siis astusin ettevaatlikult eemale. Uhh, ei äratanud last üles. Kui ma õuest tagasi tulin oli tüdruk adunud. Itusin perenaise ette ja küsisin otse, kus on laps. Perenaine sai kohe aru, keda ma otsin. Lohutas ja viis mu lapsetuppa, seal oligi väike perenaine, nuusutasin ta üle - kõik korras. Hommikupoole ööd, vanstis väike inimene unesegaselt jälle padi kaenlas minu juurde. Võtsin ta oma kaitse alla ja me magasime hommikuni. Inimesed on imelikud ja armasd.
Muideks mõni aeg tagasi oli mul kõht korrast ära. Ma ei iitsatanudki ,miks see nii juhtus. Peremees viis mu kohe arstionu juurde, mis sest et oli pühapäev. Tema leidis ühe usina noore arsti, kes vaatas ja uuris mind hoolega. Andis peremehele palju erinevaid vajalikke ravimeid kaasa ja palus paari nädalapärast helistad. Peremees kaalus ravimeid oma käes ja ütles et olen eriti kallis koer :) Minule tähendas see kõik hõrgutavat kana-riisi nädalat. Tühja riisi ma muidugi sööma ei hakanud, peremees kastis seda kanapuljongiga ning hommikul ootas ka kanafilee mind...ooooo....olid päevad. Kui nad eile mulle krõbinad ette lükkasid, olin ma päris pettunud. Aga kus on kana???? Sõid vist ise ära.....
