Puhkus




Lõpuks sain ma taas käpab Haapsalu tänavatele tõsta. Kõndisin tänavatel ja näitasin oma paremat poolt. Lõpuks maandusin kohviku laua alla. Ma olin vaikne kui hiireke ja istusin vagusi, kuni pererahvas lõunatas. Kohvikupidajaga oli eelnevalt kokkulepitud, et üks sõbralik ja hästi kasvatatud lambrador tuleb sisse. TA jäi minuga rahule.


Pärast viis meie teekond looduse rüppe, me nautisime rohelust ja värskust. Billy, Jonny ja kes ta veel oli, tulid mind kohe tervitama. NAd on minust kaks korda suuremad ja kipuvad kolmekesi kambakat tegema. MA olen kaval. Seekord ma supsasin auto pakiruumi ja sealt nad mind kätte ei saanud!

Ööseks läksime hotelli ja mina ka ,mina ka. Hotellipidajad mäletasid mind ja ma sain pererahvaga toas magada. Ainult hommikul häiris mind inimeste liikumine kuskil koridoris ja ma haugatasin paar korda. Ups, pererhvas oli päris üllatunud ja küsis, kas ma hakkan nüüd valvekoeraks? Ei hakka, mõtlesin mina, aga koer olen ikkagi :)

Linnas on palju soojem ja Jonnyde kari ei tule kimbutama. Aga Läänemaa rajad ja mereseiklused on ikka mul meeles. Peremees viis mind pikale rännakule ja homme kutsus mu kasvataja Evelyn mind treeningule! Uh, seda ma ootan, saan käsitöö-hõngulise kasuka päris koera-kasuka vastu vahetada ja kohtun oma päris pesakonna semudega! Juheei, siit ma tulen! Eriti hea ja sõbralik labrador.