Sajab, sajab märjaks maa, rohi kasvada siis saab...

Hommikul oli üllatavalt jahe ilm, ma sirutasin end mõnusalt ja kulgesin uudiseid lugema. Kui koju jõudsime hakkas akna taga miski krabisema, siis toksima ja lõpuks kopsis lakkamatult. Olin igaks juhu svalvel ja jälgisin ilma läbi avatud rõduukse. Pererahvas ahhetas ja sädistas. TUndus et see märg olukord akna taga tekitas rohkme elevust kui ära jäänud puhkuse rännak. Mu väike inimene oli öösel maru kuum ja me valvasime teda kõik koos. Hommikul sai ta oma rõõmsa tuju tagasi ja nüüd on kõik jälle korras.

Peremees viis mu niiskese loodusesse uudistama. See värske õhk ja lirtsuvad tänavad olid uskumatult head. MA lippasin isu täis ja nüüd saan leiba luusse lasta. Hea ja unine vihmapüha.