Tere sõber,eile sai teoks mu peremehe Priidu unistus, ma näitasin oma jahipidamise oskusi. Kuna ta nii kaeblikult sisestas mulle juba kodus, et ma talle jänese tooksin, siis nii ma tegingi. Nu mõningate viivitustega, sest jänes oli päris suur volask ja mul võttis aega et selgeks saada, kuidas neid elukaid kantakse. PArdiga läks lihtsamalt, seda olin ma juba enne metsast välja toonud. Lõppkokkuvõttes jäi mu peremees väga rahule, ma kahtlustan, et ta oli väga õnnelik, et ma tal nii nutikas olen. Tegelikult ma pean tunnistama, et jänesejaht ei olnud ehtne, see oli siiski üks minu koolipäev, kus mu kasvataja Evelin koeri õpetas ja jahipidamise nippe meile jagas. Metsas oli mul päris jahikoera tunne, sest jänes ja part olid ehtsad ning jänesejälje sain ma iseseisvalt ülesvõtta, mul on heanina!
