Täna jälle ei vedanud, kohtusin ukse juures sisiseva elukaga.
Kassid on imeikud loomad. Kui ma uksest välja kõnnin, on nad nagu põõsad maja ees. Kükitvad ja vaatavad mind üksisilmi. Mis nad vaatavad? Ehk mängiks? Venitan kaela pikaks ja üritan neile läheneda, liputan saba... sellepeale jooksevad väiksemad minema. Ainult üks sisisev juurikas tõmbab küüru selga ja tardub. SEee mulle ei meeldi, taganen vaikselt, sest see sisin ei ole sõbralik. Kord tundsin pärast sisisevat "pommi" valu-välku. Kassiroju lajatas mulle käpaga vastu nina. See oli valus. Isegi peremees jooksis ummisjalu mind päästma ja ajas kassi puu otsa.
Kassid on imelikud loomad. Mu väike perenaine unistab kassist ja räägib kasside headusest. Mina olen omal nahal vaid valu ja sisinat tundnudmis kassidega kaasneb.
.
Puhkuse maja juures elab kaks punast elukat, nemad ei sisise ja neil ei ole valu-välku käpa küljes. NAd pikutavad päikesepaistel ja lasevad end nuusutada. Nad lõhnavad pisut kala järele ja see on hea lõhn. Mulle maitseb kala. Kunagi räägin linnaelukatele nende sugulaste stressivabast elust loodserüppes, kui nad mind kuulda võtavad.
