Kuuma päeva mugavused

Eriti kuumal päeval saan ma lõdvestuda liivakasti niiskel liival. Varikatus ja veeprotseduurid teevad olemise nauditavaks.

Meenutusi suvepäevast

5 augustil koos pererahva ja kasvatajaga nautisin ma suvist päeva. Kõik mu kallid inimese dolid kohal ja tunneoli ülimalt rahulik. See on paradiiis.

Mõttes

Pühkisin linnatolmu käppadelt

Teretulemast meri ja tuul!

Ma olen tagasi. Naabrielukad jätsid palju uudiseid, kõik nurgatagused on lugemist väärt. Peremees haaraskohe muruniitjast kinni, läheb lahti.... Õnneks on autoluuk avatud ja ma saan end sinna sisse seada. Ootame kuniks muru saab pügatud.

Iseseisvumine

Nessa ja väike perenaine hommikusel jalutuskäigul.

Esialgu tegime vaid väikese ringi ümber maja. MA ei pea väikest perenaist sikutama, me kõnnime ilusti kõrvuti ja nuusutame õhku, loeme uudiseid ja teeme oma asja. Väike perenaine paneb mind "pärast seda" tee peale istuma ja läheb kilekotiga "seda" korjama. MA ootan ta ära ja me viime kilekoti prügikasti. Tee peal tuli lahtine ja karvane hulkuri moodi sõber vastu. Perenaine "lõi aga jalga vastu maad" ja hulkur lippas minema. Me jätkasime teekonda ümber maja kuni meie teele sattus teine väike pereaine hoopis tillukesema koeraga. NAd tardusid puu all ja ei osanud meist möödaminna. Meiegi mõtlesime, et kas laseme neid mööda või astumejulgelt edasi. Keerasime hoopis otsa ringi ja lippasime kodu poole.

SAime hakkama!

Haapsalu promenaadil

Hommik oli päikseline ja Nessa viis väikese perenaise promenaadile lasteüritusele. Vaatasime etendust "Linnahiir ja põldhiir" (meie jaoks väga temaatiline pala). Hetkega muutus idüll vihmamölluks. Lapsed ja vanemad pugesid kuursaali räästa alla. Nessagi astus vapralt perenaisega sinna poole. Lapsed olid armasd ja vanemad tõredad. Nessa istus sirge seljaga selle rahvamassi hulgas ja ootas kannatlikult etenduse lõpuni.

Koer lasteüritusel oli vaatamisväärsus, ratastoolis lapsukesed tulid teda uudistamas. Väiksemad lapsukesed tegid pai. Nessa on sellistel puhkudel päris teraapiakoera moodi. Kas on õige koos Nessaga kõikjal käia? Meie kari arvab, et on. Meie kaaskodanikud ei olemeiega alati samal meelel. Siis me saame märkusi. Me ei kuritarvita inimeste usaldusega. Me püüame elada oma karja tavapärast elu. Alles pärast üritust, hiljem, märkasime bensiini jaama aknal SLÕhtulehe reklaami, kus oli suurelt kirjas, et koer pures last ja selleks purejaks oli labrador!!!!!. Ostsime sellise põrutava uudise peale isegi nimetatud ajalehe, lugesime artikli läbi ja saime teada, et purejaks oli naabrikoer Grisa, kellel pole midagi ühist labradoriga. Hoopis lapsukese kodus elavat labrador ..... Ajakirjanikud ei viitsinud oma enese artiklit lugeda! enne kui reklaamteksti toksima kukkusid.

Seega oleme endiselt seda meelt, et meie labrador Nessa on teraapiakoera kalduvustega seltskondlik sõber ja mida rohkem me teda erinevate keskkondadega tutvustame,s eda rahulikumaks ja enesekindlamaks ta muutub.

Mis puutub lasteüritusse, siis seal me olime viimased külastajad. Kuna lastele maaliti näopilte ja Nessa väikeperenaine pidi ise enda eest seisma kulus meil paar tundi ennekuikoju saime. Loomulikult lükkasid lapsevanemad tüdruku järjekorrast välja ja ta alustas igakord uuesti (täiesti tavaline nähtus meie ühiskonnas, seda juhtub meie väikse perenaisega,kes on juba 7 a polikliiniku registratuuris, poes, postkontoris.... kus iganes, kui tal ema või isa parajasti kõrval ei ole, kui me ootame last eemal ja jälgime täiskasvanute maailma ülbust). Nii siis ootas Nessa oma perenaist kannatlikult kuursaali verandal, hüppas aeg ajalt esikäppadega piirdele ja nuusutas vihma pladinat, kallistas väikest perenaist ja nosis õuna. Pikk lasteüritus promenaadil sai läbija lõhnadest tulvil mets ootas ees!!!

Hiirejaht

Nessa on tagasi linnamõnude juures. Väsinud ja unine. Käis hommikul köögis söömas, magas, lippas korraks õue ja jälle magas. Ainult sabaots teeb aeg ajalt põnts-põnts..... Suur puhkuse väsimus on keres.

Suvemajas olid seekord jahipäevad. Väikesed hallid mustanöpsiga ülbikud vallutasid toa ja ärplesid otse meie nina all. Nessa oli hea jahikoer aga hiirejaht muutus kurnavaks, need väikesed nösuninad olid välkkiired, nad sebisid põrandalaudade all edais tagasi ja Nessa sai vaid nina vastu põrandat jälge ajada. Mõnikord luuras ta pikalt hiireaugu juures, tardudes kolmel jalal, vaid kõrvad liikusid hääletult. Siis ajas ta mõnda eriti julget hiirepoisssi mööda tuba taga ja lõpuks tardus järgmise ava juures, et hallikest oodata. Nessa oli kannatlik ja uni ei tulnud tal enne kui hommikupoole keskööd. Järgmisel päeval oli koer väsinud ja unine. Otsis igal võimlausel kohta kuhu külili keerata. Ainult pererahvas ei lubanud seda, kari ei püsinud koos. Väike perenaine silkas naabrite juurde, lehmad ammusid karjamaal ja neidki tuli kontrollida. Kui mets ja karjamaa, lehmad ja pullid Nessa üle võimust võtsid, kuulis ta peremehe vilet hüüdmas. Hops ja tagasi, keel vestil ja lõõtsutades jõudis ta hoovi peale ja inspekteeris olukorda.

Inimesed pidasid piknikut ja küpsetasid palakesi tulepaistel. Külalised imeltesid Nessa-koera, kes madala laukese ja lihavarraste vahel patseeris ja paisid kogus. Kui peremees ei näinud, poetas mõni rumaluke saiatükke ja Nessa tuli inimestele vastu, ei tahtnud kedagi solvata, kui palake ei maitsenud , viis paku taha peitu.

(vahepala reaalelust: perenaise käsi lendab klaviatuurilt, sest üks suur nina togib kätt. Lõpuks kui kasukas sügatud, seab staar end tooli alla mugavalt sisse. Perenaine klõbistab klahve edasi)